Ja mägedelt kajas vastu. Khaled Hosseini
Читать онлайн книгу.
osa jalgadest. Nad suitsetasid ja jõid, klaasid olid pooleldi täidetud värvitu või punase või vasekarva alkoholiga, nad rääkisid nalju ja naersid ja puudutasid vabalt meeste käsivarsi, kes, nagu ma teadsin, olid abielus mõne teise ruumis viibijaga. Mina pakkusin väikestelt vaagnatelt bolani’t ja lola kabob’i, liikudes suitsuse ruumi ühest otsast teise, ühe külaliste seltskonna juurest teise juurde, samal ajal kui grammofoniplaat mängis. See ei olnud Afganistani muusika, vaid midagi, mida Nila nimetas džässiks, selline muusika, mida, nagu ma aastakümneid hiljem teada sain, ka teie väga hindate, härra Markos. Minu kõrvadele kõlasid suvalised klaverinoodid ja kummaline puhkpillide huilgamine harmooniata kaosena. Kuid Nila armastas seda ning ma kuulsin pidevalt, kuidas ta külalistele ütles, et nad kohe peavad seda või toda lindistust kuulma. Nila hoidis kogu õhtu klaasi peos ja tõstis palju rohkem seda, kui maitses toitu, mida ma serveerisin.
Härra Wahdati ei püüdnud eriti külalistega suhelda. Ta oli kohusetundlikult ringi käinud, aga enamasti hõivas ta ühe nurga, tühi pilk silmis, keerutas klaasis karastusjooki ning naeratas viisakalt, kinnise suuga, kui keegi temaga rääkis. Ja nagu talle kombeks, leidis ta ettekäände lahkumiseks, kui külalised hakkasid paluma, et Nila oma luuletusi ette loeks.
See oli minu kõige lemmikum osa õhtust. Kui ta alustas, leidsin alati mingi tegevuse, et lähedal olla. Seal ma siis seisin, paigale tardunud, käterätik käes, kikitades kõrvu. Nila luuletused ei meenutanud ühtegi neist, millega mina olin üles kasvanud. Nagu te hästi teate, armastame meie, afgaanid, oma luulet. Isegi kõige harimatumad meie seast oskavad peast Hafizi või Hajjami või Saadi värsse deklameerida. Kas mäletate, härra Markos, kuidas te rääkisite mulle eelmisel aastal, kui väga te afgaane armastate? Ja mina küsisin, miks, ja teie naersite ja ütlesite: Sest isegi teie grafitikunstnikud piserdavad seintele Rumi luulet.
Kuid Nila luuletused trotsisid traditsioone. Need ei järginud ühtegi olemasolevat värsimõõtu ega rütmipilti. Ega rääkinud tavapärastest asjadest, puudest ja kevadlilledest ja bülbülidest. Nila kirjutas armastusest ning armastuse all ei mõtle ma Rumi või Hafizi sufismilikke igatsusi, vaid kehalist armastust. Ta kirjutas armastajatest, kes sosistasid üle padja ja puudutasid teineteist. Ta kirjutas naudingust. Ma ei olnud kunagi varem kuulnud, et mõni naine oleks selliseid sõnu kasutanud. Ma seisin ja kuulasin, silmad kinni, kõrvad tulitamas, kuidas Nila kähe hääl mööda koridori edasi kandus, kujutades ette, et ta loeb seda mulle, et meie oleme luuletuse armastajad, kuni kellegi palve teed või praetud mune saada nõiduse katkestas ning Nila mind nimepidi hüüdis ja mina tegutsema jooksin.
Tol õhtul tabas luuletus, mida ta ette lugeda otsustas, mind ootamatult. See rääkis mehest ja naisest, kes elasid ühes külas ja leinasid imikut, kelle nad olid talvekülmale kaotanud. Luuletus näis väga meeldivat, kui võtta arvesse külaliste peanoogutusi ja heakskiitvat pominat ning aplausi, kui Nila pilgu leheküljelt tõstis. Mina tundsin siiski mõningast üllatust ja pettumust, et minu õe õnnetust oli kasutatud külaliste lõbustamiseks, ning ma ei suutnud endalt raputada tunnet, et mind on kuidagi reedetud.
Paar päeva pärast pidu ütles Nila, et tal on uut käekotti vaja. Härra Wahdati luges ajalehte laua ääres, kuhu ma olin talle lõunasöögiks läätsesuppi ja naani serveerinud.
„Kas sulle on midagi vaja, Suleiman?“ küsis Nila.
„Ei, azis. Aitäh,“ sõnas ta. Ma kuulsin harva, et ta pöördus naise poole mõne muu sõnaga kui azis, mille tähendus on „armastatu“, „kallis“, aga samas ei tundunud paar kunagi teineteisest kaugem kui siis, kui mees seda ütles, ja see hellitusnimi ei kõlanud kunagi nii jäigalt kui siis, kui see kostis härra Wahdati huultelt.
Teel poodi ütles Nila, et tahab ühe sõbra peale võtta, ja ütles, kuidas tema juurde sõita. Ma parkisin tänava äärde ning vaatasin, kuidas ta kõndis kvartali kaugusel asuva kahekorruselise maja juurde, millel olid erkroosad seinad. Alguses jätsin mootori tööle, aga kui viis minutit möödus ja Nila ei olnud tagasi tulnud, keerasin süüte välja. Oligi hea, sest nägin alles kaks tundi hiljem tema saledat keha mööda kõnniteed auto poole siuglemas. Ma tegin tagumise ukse lahti, ning kui ta end autosse libistas, tundsin tema enda tuttava lõhnaga koos mingit teist aroomi, milles oli õrnalt tunda seedripuud ja võib-olla õige veidi ka ingverit, aroomi, mida olin sisse hinganud kaks õhtut varem toimunud peol.
„Ma ei leidnud ühtegi, mis mulle meeldinuks,“ sõnas Nila tagaistmelt, kui ta huulepuna värskendas.
Ta tabas tahavaatepeeglist mu hämmeldunud ilme. Lasi siis huulepulgal alla langeda ja piidles mind ripsmete alt. „Sa viisid mind kahte poodi, aga ma ei leidnud käekotti, mis mulle oleks meeldinud.“
Tema pilk kohtus peeglis minu omaga, jäi mõneks ajaks sellele ootavalt pidama ja ma mõistsin, et mind oli saladusse pühendatud. Ta pani minu truuduse proovile. Ta palus mul valida.
„Ma arvan, et te käisite kolmes poes,“ laususin vaikselt.
Ta naeratas laialt. „Parfois je pense que tu es mon seul ami, Nabi.“
Ma pilgutasin silmi.
„See tähendab: „Mõnikord ma arvan, et sa oled mu ainuke sõber.““
Nila naeratas mulle säravalt, aga see ei parandanud mu halba tuju.
Kogu ülejäänud päeva täitsin oma tööülesandeid tavalisest poole aeglasemalt ja vaid murdosaga tavapärasest innukusest. Kui mehed tol õhtul teed jooma tulid, laulis üks neist meile, aga tema laul ei suutnud mind rõõmustada. Mul oli tunne, nagu oleks mulle sarvi tehtud. Ja ma olin kindel, et haare, mis naisel oli minu üle, oli viimaks ometi nõrgenenud.
Aga hommikul tõusin ma üles ja seal see oli, taas kord põrandast laeni minu eluruume täitmas, seintesse imbumas, küllastamas õhku, mida ma hingasin sisse nagu auru. Sellest polnud kasu, härra Markos.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.