Valitud teosed 3. Märkmeid eel-dünastilisest ajastust. Robert Silverberg
Читать онлайн книгу.
oma sidrunimahla edasi noolis. Möödus pikk pingehetk, kuni rabi Mueller tõi lagedale viiesajaliirise mündi ning lajatas raske hõberaha mõningase ärritusega lauale. Rabi on tuntud oma ägeda loomu ja keevalise käitumise poolest. Ta on kahekümne kaheksa aastane, kannab harilikult ruudulist sutaani ja hõbeläikega päikeseprille, ning hoopleb sageli, et ei ole kunagi sooritanud bar mitzvah[1.] tseremooniat oma koguduses, mis asus Marylandis, Wicomico maakonnas. Tema peab seda riitust vulgaarseks ja iganenuks ning usaldab iga säärase talituse frantsiisiga rändvaimulike hoolde, kes vahendustasu eest niisuguseid operatsioone sooritavad. Rabi Mueller on ingel ise.
Meie seltskond jaguneb selle järgi, kas pidada robotit vääriliseks uueks paavstiks või mitte. Piiskop FitzPatrick, rabi Mueller ja mina oleme poolt. Preili Harshaw, Kenneth ja Beverly aga vastu. Huvitav on täheldada, et mõlemad meesvaimulikud – üks üsna vanaldane ning teine küllalt noor – pooldavad traditsiooni märkimisväärset murdmist. Samas kui kolm «mässajat» meie seast seda ei tee.
Ma ei olegi kindel, miks loen end progressimeelsete hulka kuuluvaks. Olen küpsetes aastates kaunikesti malbe mees. Ja ma ei ole kunagi huvi tundud katoliku kiriku tegevuse vastu. Ma ei tunne selle kiriku dogmat ega ole kursis nende viimase aja suundumustega. Ometi olen konklaavi kogunemisest saati lootnud, et valitakse robot.
Huvitav, miks? Kas seepärast, et kujutlus metalsest olendist Püha Peetruse katedraali altari ees ergutab kujutlusvõimet ning kütab mu disharmoonia-kiindumust? Teisisõnu, on mu toetus robotile üksnes esteetiline küsimus? Või on see pigem mu moraalse pelgurlikkuse peegeldus? Kas ei looda ma salahilju, et selle žestiga saame robotid justkui ära osta? Kas ei anna ma sellega vargsi mõista, et kui loovutame neile paavstiameti, ei nõua nad enam tükil ajal midagi? Aga ei. Midagi nii vääritut ma endast ei usu. Ilmsesti hoian roboti poole seepärast, et olen erakordselt tundlik teiste vajaduste suhtes.
«Kui valitakse robot,» sõnab rabi Mueller, «kavatseb ta viivitamatult sõlmida paralleeltöötluse lepingu dalai-laamaga, ning luua Kreeka õigeusu kiriku peaprogrammeerijaga vastastikune otseühendus. Olen kuulnud, et ka rabid on haaratud rahumeelse vastastikuse lähenemise programmi, seda me ootame muidugi kõik.»
«Ei ole kahtlust, et kiriku hierarhia tavade ja praktikate ringis tehakse palju korrektuure,» teatab piiskop FitzPatrick. «Näiteks võime osa saada kõrgetasemelistest informatsiooni kogumise tehnikatest, kui Vatikani tipparvutile antakse kuuria tegevuses suurem roll. Las ma toon mõne n…»
«Missugune koletu mõte,» nendib Kenneth. Ta on efektse välimusega noormees valgete juuste ja põletikuliste silmadega. Beverly on kas tema abikaasa või õde. Naine räägib haruharva. Kenneth teeb järsu hooletusega ristimärgi, pomisedes: «Isa, poja ja püha masina nimel.» Preili Harshaw hakkab itsitama, kuid mu laitvat ilmet nähes neelab naeru alla.
Piiskop FitzPatrick jätkab rõõmutult, kuid vahelesegamisest välja tegemata: «Las ma toon mõne näite numbrite varal, mis eile pärastlõunal minu kätte puutusid. Lugesin ajalehest Oggi[2.], et entsüklopeedia Missiones Catholicae toimetaja sõnul on katoliku kirik viimase viie aasta jooksul suurendanud oma liikmete arvu Jugoslaavias 19 381 403 inimeselt 23 501 062 inimeseni. Kuid valitsuse läbiviidud rahvaloenduse andmetel oli elanike arv möödunud aastal 23 575 194. See tähendab, et muude religioonide esindajaid ja uskmatuid on kõigest 74 132. Teades moslemitest elanikkonna hulka Jugoslaavias, hakkasin kahtlustama avaldatud statistika ekslikkust, ma konsulteerisin Püha Peetruse katedraali arvutiga ja sain teada,» piiskop pidas pausi, kraamides lagedale mahuka väljatrüki, mis kattis pea terve laua, «et poolteist aastat tagasi tehtud loenduse kohaselt on usklike arv Jugoslaavias 14 206 198. Järelikult on liialdatud 9 294 864 inimesega. See on absurdne. Arvud on suuremaks paisutatud. See on tülgastav.»
«Milline ta välja näeb?» pärib preili Harshaw. «On kellelgi aimu?»
«Täpselt nagu teisedki,» vastab Kenneth. «Läikiv metallkast, rattad all ja silmad peas.»
«Teie ei ole teda kohanud,» lõikab piiskop FitzPatrick vahele. «Ma leian, et ei ole sünnis eeldada, justkui …»
«Kõik nad on ühtemoodi,» väidab Kenneth. «Kui oled ühte juba näinud, oled näinud kõiki. Läikivad kastid. Rattad. Silmad. Hääle asemel kostavad metallkõhust mehaanilised röhitsused. Sees ainult kruvid ja kettad.» Kenneth väristab end kergelt. «Seda on minu jaoks liiga palju. Kas tellime veel ühed joogid?»
Rabi Mueller sõnab: «Õigupoolest olen mina teda oma ihusilmaga näinud.»
«Ah tõesti?» hüüatab Beverly.
Kenneth kortsutab kulmu. Ligi astuv Luigi toob kandikuga kõigile joogipoolist. Ulatan talle 5000-liirise rahatähe. Rabi Mueller võtab päikeseprillid eest ja puhub nende võrratult sädelevatele klaasidele hingeõhku. Mehel on pisikesed vesised terashallid silmad, mis kangesti kõõrdi vaatavad. «Kardinal esines eelmisel aastal Beirutis üleilmsel juutide kogukonna kongressil plenaarettekandega. Teema oli «Küberneetiline oikumeen tänapäeva inimesele». Ma kuulasin teda. Võin teile kinnitada, et tema eminents on pikka kasvu ja väärikas, meeldiva hääle ning malbe naeratusega. Tema maneerides on mingi loomupärane melanhoolia, meie sõber piiskop siin laua taga meenutab mulle teda väga. Tema liigutused on sujuvad ning meel ergas.»
«Aga ta seisab ratastel, on nii?» nõuab Kenneth.
«Roomikutel,» täpsustab rabi, saates Kennethile tuliselt hävitava pilgu ja seades päikeseprillid uuesti silme ette. «Roomikutel, nagu traktor. Aga ma ei arva, et roomikud on vaimses mõttes midagi alamat kui jalad või rattad. Oleksin ma katoliiklane, tunneksin uhkust, et paavstiks saab niisugune inimene.»
«Mitte inimene,» pistab preili Harshaw vahele. Rabi poole pöördudes sugeneb tema häälde alati üks eblakas noot. «Robot,» märgib naine. «See ei ole inimene, eks.»
«Nagu soovite – et paavstiks saab niisugune robot,» kostab rabi Mueller, kehitades teise õienduse peale õlgu. Ta tõstab klaasi. «Uue paavsti terviseks!»
Luigi tõttab leti tagant lähemale, ent Kenneth tõrjub ta käeviipega tagasi. «Pidage nüüd,» lausub ta. «Valimine ei ole veel läbi. Kuidas te võite tema võitu teada?»
«Ajaleht Osservatore Romano osutab hommikuses väljaandes,» seletan mina, «et otsus tehakse täna. Kardinal Carciofo on lubanud end tema nimel taandada, vastutasuks suurema arvutikasutamise aja eraldamise eest, kui uus arvutimäärus järgmise aasta konsistooriumil vastu võetakse.»
«Teisisõnu, kokkulepitud mäng,» teatab Kenneth.
Piiskop FitzPatrick vangutab nukralt pead. «Ennatlikke järeldusi teete, mu poeg. Juba kolm nädalat oleme elanud ilma Püha Isata. See on issanda tahtmine, et meile antaks uus paavst. Kui konklaav ei suuda kardinal Carciofo ja kardinal Asciuga vahel valida, ajab ta kõigekõrgema tahtmise nurja. Sestap peame tarviduse korral kohandama oma aja kombeid, et tema tahte vastu rohkem ei sõditaks. Konklaavi pikaleveninud poliitmängud muutuvad siitpeale patusteks. Kardinal Carciofo isiklike ambitsioonide ohverdamine ei olegi nii omakasupüüdlik tegu, kui te ehk väidate.»
Kenneth aga jätkab vaese kardinal Carciofo loobumismotiivide ründamist. Beverly avaldab tema armututele teravmeelsustele ajuti poolehoidu. Preili Harshaw väljendab mitu korda oma vastumeelsust käia armulaual kirikus, mille eesotsas seisab masin. Sõnasõda on mulle vastumeelne ning ma nihutan tooli lauast eemale, et saada paremat vaadet Vatikani künkale. Kardinalid on parasjagu kogunenud Sixtuse kabelisse. Kuidas ma tahaksin seal olla! Millised vaimustavad müsteeriumid leiavad aset selles mornis suurtsugu ruumis! Iga kardinal istub nüüd väikesel troonil kannikesekarva baldahhiini all. Iga trooni ees helklevad jämedad vahaküünlad. Tseremooniameistrid liiguvad pühalikult läbi hiiglasliku koja, kandes hõbekausse, mille põhjas lebavad hääletussedelid. Kausid asetatakse altari ette lauakesele. Kardinalid kõnnivad ühekaupa laua juurde, võtavad hääletussedeli ja siirduvad oma kohale. Siis tõstavad nad kirjasule ja asuvad kirjutama. «Mina, kardinal … valin tema kõrgeauliseks paavstiks auväärseima kõigi kardinalide seast, kardinal …» Kelle nimi paberile pannakse? Kas Carciofo? Või Asciuga? On see mõni veider muldvana prelaat Madridist või Heidelbergist, mõni robotivastase fraktsiooni meeleheitlik viimase minuti valik? Või panevad nad kirja tema nime? Kirjasulgede kribin