Luksuslik elu. Jens Lapidus
Читать онлайн книгу.
majanduskuritegevusega seotud kontaktide kaudu, aga see Hägerströmi ei üllatanud. Tänapäeval on sedasorti ebapühad liidud tavalised. Rusikakangelased on vanglas ajudega mestis, nagu Torsfjäll ütles.
Hägerström küsis, ega neil selle vastu midagi ei ole, kui ta nende lauda istub.
Toru toetas noa ja kahvli taldrikule. Hull-Tim kangestus. Charlie Nowak lõpetas mälumise.
Mendid ja vangid lauda ei jaga. Nagu õli ja vesi, nad ei segune. Tähendab, pole võimalik.
JW sõi rahulikult edasi. Rääkis teisega. Ei tõstnud isegi pilku.
Piisav signaal. JW-le sobis.
Teised rahunesid.
Hägerström võttis istet. Toru ei pööranud temalt pilku.
JW lõikas oma böfstrooganovi. Hoidis nuga hästi alt, hoolikalt. Ta jagas iga vorstitüki kolmeks. Segas riisiga. Lükkas ühe valitud tüki kahvlile. Hägerströmle meenutasid need lauakombed toidusõltuvuses teismelise omi.
Ta ei mäletanud, kui vana ta oli, kui ema esimest korda ütles: „Nuga ja kahvlit hoitakse ülevalt. Et inimesed ei arvaks, et sul on sõrmed toidu sees.”
Teiste sõnadega: mitte nii, nagu JW oma nuga-kahvlit hoidis.
JW avas suu. „Martin, kui kaua sa nüüd siin töötad juba?”
Võimalus. Hägerström vastas: „Nii vähe aega igal juhul, et ikka eksin ära.”
JW naeris viisakalt.
Hägerström sõnas: „Aga iga päevaga läheb järjest paremini.”
Toru pomises. „Sul kerge öelda, sina ei pea kolm aastat veel paigal istuma, enne kui koju lastakse.”
„Ma tean, võib-olla kõlab imelikult, kui ma ütlen, et läheb paremini. Aga siin osakonnas on hea õhkkond.”
JW ütles: „Sul on õigus. Ma olen palju hullemat näinud. Siin on ok. Ainuke asi, et spordisaalid võiksid paremad olla.”
Hull-Tim irvitas. „Aga kinni istuda on ju kasulik ikka. Ei pane tina ja nii. Et peale on kasulik, ma mõtlen. Aga, kurat, rasva lähed ka. Liiga vähe trenni ja liiga vähe keppi.”
Kõik ümber laua naersid. Hägerström ka. Hull-Tim oli tõesti varjatud anne par excellence. Ja seksinaljad sarnanesid mõnevõrra Hägerströmi politseinikest kolleegide poisiliku aasimisega.
Samal ajal üritas ta välja mõelda mingit nutikat vastust, aga aju oli vist parasjagu puhkeasendis. Mitte midagi ei tulnud. Loll tunne oli.
Toru, Hull-Tim ja JW jätkasid juttu. Hägerström neid vist ei seganud. Samm edasi. Aga JW-le ikka lähemale ei viinud.
Ta teadis, et see võib aega võtta.
Kümme minutit hiljem tõusid nad püsti. JW tõusis esimesena. Teised läksid tema järel nagu lasteaialapsed kasvataja sabas. Hägerström jäi paigale. Ta mõtles järgmisele sammule. Liiga tihti läksid jutuajamised JW-ga sama rada: meeldivalt, aktsepteerivalt, lihtsalt. Aga ei mingit lähedust. Ei mingit võimalust.
Tal on vaja kiiresti JW-maale pääseda.
Ta arutas variante Torsfjälliga.
Varsti on aeg operatsiooniga tõsiselt algust teha.
Tal oli plaan.
12
Louise ütles, et see on kohe kindlasti pidude pidu – kõige kallim ja prestiižikam erapidu. Natalie ei olnud nii innukas. Ta tahtis minna. Stureplani klubidesse sai ta alati sisse – kui oled klubivaldkonnas ise töötanud, kui sul on sellised jalad ja eriti veel selline isa, siis pole probleemi. Aga ikkagi: olla koos kahesaja teise erikülalisega kutsutud Jetset-Carli soolaleivapeole – vat see on päris VIP.
Samas: tänase õhtu eel oli kõhus imelik tunne – isaga juhtunud oli ebameeldiv.
Carl Malmer, alias Jetset-Carl, alias Stureplani prints, tegi oma Skeppargatani katusekorteris viimase peal remondi ja tähistas seda nüüd koos linna koorekihiga. Enam kui kolmesaja ruutmeetrine korter Östermalmil: see on klass omaette. Jetse-Carl ostis aasta eest ka kõrvalkorteri, lõhkus seinad maha, rakendas avatud ruumilahendust. Mitte, et ta oleks suuremat korterit vajanud – ta ei tahtnud lihtsalt naabreid, kes tema pidude peale kaebaksid. Kõlas ülepingutatult. Aga nii Louise igatahes rääkis.
Peole eelnenud päevadel oli Lollo teda peosse puutuvaga kursis hoidnud. Kleepis tema FB seina infot täis. Tulevad kõige nunnumad kutid. Parimate perekondade lapsed. Lollo küttis end üha enam üles. „Vaata, et sul mobiilil kaamera sees on, sealt saab pilte, seda ma luban.”
Natalie mõtles, et mõnikord pole Lollo lihtsalt natuke totakas, vaid iseendale lausa ohtlik. Kas Lollo ka mõtleb, mida Jetset-Carl tema FB teadetest arvaks?
Kihas ka kollane meedia. Jetset-Carl: räägiti, et ta semmib Hollywoodi staaride ja Euroopa printsessidega. Jetset-Carli firma kasum oli suurem kui kogu Stureplani seltskonnal kokku. Jetset-Carl: stureplan.se hääletas ta meelelahutusmaailma mõjuvõimsamaks persooniks.
Louise paistis arvavat, et nad kutsuti tänu temale. Tavalisel juhul oleks see nii isegi olnud: Lollo käis igal nädalavahetusel väljas, talle tegid vahuveini välja lahtiste särginööpidega tüübid, kes tahtsid lihtsalt keppi saada. Aga Natalie teadis, miks nad tegelikult kutsuti.
Lollo asetas end natuke liiga tihti sündmuste keskpunkti. Ta kartis hullult batsille: juues ei puudutanud huultega kunagi pudelisuud, ukselingist haaramiseks kattis peo pluusivarrukaga, WC-s käies puhastas käed alati isikliku desinfitseerimisvahendiga. Samal ajal võis ükskõik kellelt suhu võtta, et mõneks tunniks kinnitust saada. Aga Jetset-Carl on isa tuttav. Selleta poleks Natalie ja Lollo isegi järelpeole pääsenud.
Isale Natalie peoplaanid ei meeldinud. Natalie mõistis, et nii pidi olema. Enne atentaadikatset ei olnud Natalie vanemad just Rootsi liberaalsemate vaadetega, kuid nad ei tahtnud teda enam ka lapsena kohelda. Nüüd tõmbasid nad pidurit. Ja Natalie sai neist aru: kogu perekond peab ette vaatama.
Ja pealegi: asi ei ole ainult ettevaatuses. Nad peavad juhtunu eest ka kätte maksma.
Lollo vingus Natalie ebakindluse üle. „Sa pead tulema. Sul on seda vaja. Muidu lähen hoopis Tovega.”
Natalie tahtis minna, aga ei jaksanud kommenteerida Lollo lapsikuid katseid teda Tovega võistlema panna. Ja veel: Louise peaks suu kinni hoidma, kuna ta teab, mis juhtus.
Aga kaks päeva enne pidu võttis teema üles hoopis ema. Nad vaatasid telekatoas „Grey anatoomiat”. Polnud Natalie lemmiksari, aga ema rõõmuks võis vaadata. Ema ütles, et ta oli isaga rääkinud, et nad ei saa Nataliet igavesti toas kinni hoida. Et Natalie peab saama väljas käia ja elada. Nad tahavad, et tal oleks lõbus. Nagu enne.
Aga kui nad asjast teist korda rääkisid, siis oli isa konkreetne. „Öösel magad igal juhul kodus.”
Natalie vastas: „Okei, aga äkki tuleb Viktor siis mulle järgi ja toob koju?”
„Kas tema ei tulegi sinuga peole?”
„Ei, teda ei kutsutud.” Natalie meelest oli see tegelikult tore. Viimasel ajal töötas Viktor kogu aeg. Aga mitte oma autosalongis Hjorthagenis. Ta ütles, et „teeb väljas tööd” ja „kohe varsti saan raha.” Natalie arvates oli see igav.
Isa ei arvanud midagi. Hoopis lõpetas selle jutu.
„Kuna sa tuled koju, siis toon mina, Patrik või Stefanovic su ära. Kust ma su peale võtan, ja millal?”
Tagasi Jetset-Carli hiigelkorteris. Ülekoormatud riidepuud ja hiiglaslik kiilaspäine noormees, välimus kõnekas: tumedad teksad, must nahktagi, polosärk kuulivesti peale liibumas. Loomulikult turvamees.
Noormees vaatas nimekirja. Natalie ei teadnud, kas nad Lolloga on seal olemas.
Louise proovis flirtida. Prunditas huuli. „Kas sina ka pärast sisse tuled? Siis teeme koos pilti. Ma pole kunagi varem nii lahedat turvameest näinud.”
Lollo lõhnas liiga tugevalt J’Adore’i järgi – ja käitus