Kuidas, palun?. Lea Jaanimaa
Читать онлайн книгу.
koost lagunes kõik. Ta vajas allutamist, sest tavaelus tal puudus see osa suhtlusest täiesti, tal polnud oma positsiooni tõttu isegi võrdsel tasandil kellegagi suhelda. Rein aga kartis, et tema salahobi tuleb mingil moel välja, ta kartis sattuda skandaali keskmesse, väljapressimise ohvriks või mis iganes.
Talle oleks kõige paremini sobinud, et Emand elaks isolatsioonis ilma interneti ja sidekanaliteta mingis lossis, kus tema siis saaks valitsejannat teenimas käia. Ta andis endale aru, et sellise hüve organiseerimine vajaks pikemat ajavaru, ja oli valmis järele andma, et Emand elab vabal ajal oma isikliku elukorralduse järgi. Sellise ettepanekuga tuligi mees lagedale, kui Katriin oli nõus teda kuulama.
Katriiniga kujunenud seis seal korteris lõi talle visiooni, et naine ongi Emand ja just see õige, keda ta vajas. Oma ründava hoiakuga oli Katriin teinud ära töö, mida mehel poleks nagunii olnud enam jõudu teha, ja ta langeski ilma sissejuhatuseta oma rolli. Ta mõnules pisarates, sest ta oli Ori.
Reinu ärielu hakkas teda tasapisi hävitama. Pealtnäha toimis kõik liiga edukalt. Keegi poleks probleemi välja lugenud tema hallide silmade raskest pilgust, karmidest joontest näos, ammugi mitte täpselt rihitud liigutustest, kuid tegelikult oli ta täiesti liimist lahti. Teda sai päästa ainult Emand. Üks korralik peks, mõnitamine ja valu oleks Reinul taas kõik paika loksutanud. See oli tal järk-järgult enda peal järele proovitud.
Mees oli rollimängu vajalikkuses absoluutselt kindel. Ta oli teinud temaatilistel saitidel mahukat lobitööd ja internetist oli ta leidnud ka oma esimese Emanda-kandidaadi. Mäng sujus algul ootuspäraselt. Teda piitsutati, sõimati ja alandati. Siis aga kaotas veiniga liialdanud Emand kindlustunde ja ühtäkki ei teadnud naine, mis pidi olema tema roll. Professionaalse mängijana oli ta selgeks õppinud Freudi teooriad ja sadomaso reeglid. Rohke alkohol aga tõmbas tal vaiba alt ja ühel hetkel ei saanud ta aru, kas on Do-mina või Orjatar. Seepeale katkestas Rein mängu ja palus autojuhil kasutu kandidaadi minema sõidutada.
Vaatamata esimesele ebaõnnestumisele ei loobunud Rein otsingutest leida see õige. Ta tegi põhjalikke ettevalmistusi, et korraldada endale regulaarset abi. Ori temas oli üha sagedamini hakanud võimu võtma. Siis meenuski talle, et Rootsi-reisil oli ta kohanud Kleopatra prototüüpi, ja ta asus teda jälitama. Viimasel hetkel ilmus naine tema uksele nagu päästerõngas uppujale ning Rein oli pääsemise-lootmise õhinas saanud erektsiooni.
Seda kõike ta kaminatule ees paljastaski ja tegi veiniklaase kokku lüües ettepaneku, mis oli detailideni paigas ja konkreetne.
Rein oli ju ärimees, harjunud lepinguid sõlmima ning oma soove selgelt ja ühemõtteliselt teada andma.
„Katriin! Olen sulle end avanud. Kui sa oled tark naine, ja seda sa kindlasti oled, siis kaalud minu ettepanekut, enne kui keeldud või ka nõustud. Ma ostsin hiljuti selle pesa siin. Lasin sisustada Emandale kohaselt. Kui sa oled valmis mind aitama korra nädalas, vahel harveminigi, siis on see valdus sinu käsutuses. Loomulikult käib kaasa minu poolt kogu ülalpidamine, palju välisreise, auto, iluprotseduuride tasu ja kõik sinna valdkonda kuuluv. Palun mõtle põhjalikult järele ja anna mulle kolme päeva pärast kindel vastus. Kogu tehing peab jääma saladuseks. Sinult ei nõua ma mingeid seksuaalseid teenuseid. Ma ei nõua sinult midagi. Oleksin sinu Ori.”
Katriin vaatas meest. Tal oli Reinust kahju. Aga kahjutunne pole emotsioon, mille eest end sedavõrd ulatuslikult ületada. Katriin oligi tark naine. Ta laskis rahulikult kujutlusest läbi oma rolli ja leidis, et see pole sugugi riskivaba. Suurimaks ohuks võis kujuneda võimalik rivaal. Mis saab siis temast, kui Rein kohtab mõnel reisil naist, kes sobiks veelgi rohkem Emandaks, oleks veel kleopatralikum? Katriin ei tohtinud jätta sellist võimalust lahtiseks.
„Rein, ma olen nõus, aga mul on üks tingimus, muidu jääb tehing katki.”
Seda öeldes ta tõusis ning võttis aegamisi suuna ukse poole, et lahkuda.
Mees ei pidanud vastu ja palus tal jääda.
„Ma olen valmis kuulama sinu tingimust.”
Katriin jalutas aeglaselt kogu korteri läbi, avas kapiuksi ning kummutisahtleid, tõmbas aknarulood üles ja lasi alla tagasi. Siis klõpsis tuled põlema ning kustutas. Lõpuks vajutas WC-s nuppu, mis vee potti uhtus.
Tagasi kamina ette tugitooli istudes tõstis ta saleda sääre üle teise ning teatas oma ainsa tingimuse sama konkreetselt, nagu Rein oli omapoolseid esitanud:
„Sa vormistad selle korteri minu nimele.”
Katriin ei jäänud isegi vastust kuulama, sest selles suhtes määras tema. Sirge seljaga lahkus ta korterist.
-13-
Omaenda pika koiva otsa komistades vehkis Rünno nagu tuuleveski, et tasakaal leida ja püsti jääda.
„Kuradi mättaid täis kõnnumaa siin Lasnamäe veerul!” pobises ta omaette. Ise teadis väga hästi, et vihale ei ajanud konarlik maapind, mis astumise sõlme keeras, vaid keegi Rein, kes ta hästi alanud kohtumise tuksi keeras. Nüüd oli selge, et mingit uut kokkusaamist ei maksa lootagi, sest helistaja nagunii paljastab tõe ja Kati saab teada, et mingit saba polnud järgi palgatud. Vähemalt mitte Rünno-nimelist.
Rünno teadis väga hästi, miks ta koperdas. Esiteks oli üks toss vajalikust numbri võrra suurem, teiseks kihutasid tal peas virvarrina mõtted, kuidas lahti harutada ootamatu umbsõlm tema ja Kati alles sündinud tutvuses.
See noor naine oli nii kena, et Rünno oleks nõus tema heaks kõigeks. Mõte võimalusest, et ta ei saagi enam Katiga lähemalt tuttavaks, mõjus nii laastavalt, et ta plaanis lausa jahisadamast töölt ära tulla, sest ei suudaks enam merel laevu näha. Teel koduni kimus ta kaks sigaretti järjest, oleks kolmandagi läitnud, aga trepikojas ei tohtinud tossutada. Esimese palgapäeva rõõm ja elevus oli täiesti pühitud: kõigepealt pahurdas ema, pärast pani see kuradi Rein oma olemasoluga i-le täpi.
Rünno otsis taskust pangakaardi näppu ja läks poodi õlle järele. Sõrmede vahele jäi viieeurone rahatäht, Rünno jaoks oli see kuuekohalise tähtsusega. Miljon eurot omada oleks ka hea, aga seitse numbrit rahatähel olid tema jaoks lootus, võimalus ja õlekõrs. See oli käegakatsutav viis teada saada, kas Kati tahab teda veel kunagi näha või katkestab kohe kõne. Rünno tõi poest õlled-suitsud, krõpsud-näksid ning hakkas palgapäeva tähistama. Pidulikuks tegi tema olemise Kati, kellest unistamast ei saanud keegi teda keelata. Aeg-ajalt viskas Rünno pilgu külmkapile ja seal olevale viieeurosele, nagu oleks seal Leonardo da Vinci imeilus Mona Lisa isiklikult.
Õlut rüübates mõtles ta aegamööda kõik uuesti läbi – alates sellest, kuidas autoukse vahelt sirutus kõrges saapas sale jalg, kuidas naine kummardus kohvikuakna taga luurates, kuidas Rünnol autosse palus istuda. Just nimelt palus, mitte ei käskinud. Kõik näis Katis nii peen, nii hoolitsetud, nii puhas, et sellele mõeldes tundis Rünno sugutungi. Temani jõudis teadmine, et ei taha enam iial magada ühegi harakaga varasemast tutvusringkonnast ega üldse kellegi sellisega. Kati naiselikkus ja isegi daamilikkus andsid märku, et ilmselt on ta voodiski kõrgem klass.
Miks see tõpranahk Rein just siis helistama pidi, kui nad sööma hakkasid minema! Rünno oleks tahtnud üle laua jälgida Katit, kuidas ta seksikalt noa ja kahvliga askeldab, ja silma oleks nii väga tahtnud ka vaadata. Ta ei teekski plaane, kuidas naist voodisse meelitada ja seal põrutada, ta sooviks nautida Kati lähedust niivõrd, kuivõrd Kati seda lubaks. Ehmunult kargas ta diivanilt püsti: kas tal on üldse selliseid aluspüksegi, millega Kati seltskonnas häbi ei hakkaks?
Rünno tuuseldas kapisahtli läbi – ainukesed uued alukad olid ujumispüksid. Need paistsid välja šefid, aga ajasid higistama. Õlled lendasid kiirelt külmkappi ja käigu pealt nagist jopet haarates marssis ta bussipeatusesse, et minna kaubamajja. Nagunii oleks vaja ka mingi pulkdeodorant osta, lõhna jaoks ei jätkuks ilmselt raha ОК?, tegelikult jätkuks, aga ta ei taha kogu oma palka esimesel päeval ära tuulutada. Üldiselt oli tema väljakannatamatu higistamine enamvähem lakanud pärast seda, kui enam narkosodi näost sisse ei ajanud. Kaubamajas parfüümiosakonnas oli ta nõutu, mida osta. Noor müüjanna tuli appi.
„Mida saan pakkuda?”
„Kuule ei teagi, tahaks midagi head, mul naisel nii