Gort Ashryn I osa. Enne viimast sõda. Leo Kunnas
Читать онлайн книгу.
jadast, mis on mul võimaldanud psii-võimeid keskmisest palju tugevamaks arendada,”
selgitasin veel kord üle.
Kommodoor vaikis.
“Kui suured ja võidukad kosmoselahingud on läbi, tuleb invasioonijalaväe kord hakata musta tööd tegema Laevastik avastas, et ar’ashw’arhanghirid on planeedi pinnale portaali ehitanud. Enne maabumist öeldi meile, et see on hävitatud, kuid ma arvan, et see polnud tõeline portaal, vaid moondamise eesmärgil ülespandud libarajatis ning nende portaal jäi tegelikult hävitamata,” laususin kindla veendumusega.
“See oli tõeline portaal,” vastas kommodoor. “Ar’ashw’arhanghiritel kui kollektiivse mõtlemisega tsivilisatsioonil puudub kontseptuaalne arusaam, et valetamine, petmine või tüssamine on üldse võimalik. Suudad sa ette kujutada, et üks osa ajust võiks üritada ülejäänud aju petta?
Neil oli paraku Paradise Valleyl veel kolm portaali: üks umbes kahe kilomeetri sügavusel kalju sees ning kaks ookeani põhjas, lisaks oli kogu süsteem omavahel tunnelitega ühendatud. Neid olnuks võimatu hävitada ilma massihävitusrelvi kasutamata, kuid selleks puudus meil teatavasti luba. Isegi kui meil olnuks luba, ei kasuta laevastik põhimõtteliselt massihävitusrelvi planeetidel, mille maasarnasuse aste ületab kuuskümmend viis protsenti.”
“Isegi siis mitte, kui küsimus on planeedi loovutamises vaenlasele?”
“Isegi siis mitte, kui tegu on planeedi ajutise loovutamisega vaenlasele,” vastas kommodoor rahulikult, rõhutades seejuures sõna“ajutise”.
“Kosmosestrateegia õppetundides ei mainitud kunagi midagi sellist. Mul pole siin praegu lahinguarvutit, aga ma ei mäleta, et “Maa Föderatsiooni Kosmosestrateegias” oleks sellest räägitud. President on ometigi selle alla kirjutanud ja Senat heaks kiitnud.” Mu hääletoon pidi väljendama ilmset umbusku.
“Mu poiss,” ütles arst seepeale,“arvan, et dialoog, mis meie vahel on toimunud, ning mu vanus, mis paraku on lähenemas kriitilisele piirile, mil mu tegevteenistus hakkab lõppema, lubab mul niiviisi sinu poole pöörduda.”Arst pidas väikese pausi ja jätkas:“ Sul on aeg teada, et lisaks sellele, mis keegi kunagi kuskil on kirja pannud, on olemas mõned reeglid, mida meie kosmosestrateegias pole kunagi kirja pandud, aga sellest hoolimata või just tänu sellele neid üleüldiselt täidetakse.”
“Mis siis, kui mõni vastutav admiral kasutab massihävitusrelvi näiteks maaväe operatsioonide hädavajalikuks toetamiseks ning selleks on ka presidendi luba olemas? Mida te teha saaksite? Kas admiraliteet määraks, et ta peab tegema seppuku?” küsisin.
“Kui sa uurisid oma eelkäijate elusid, jäi sulle meelde kas või ükski juhtum, mil me oleksime kasutanud massihävitusrelvi maasarnastel planeetidel, ükskõik kui kriitiline taktikaline olukord ka parajasti polnuks?” pareeris kommodoor küsimuse vastuküsimusega.
Jäin hetkeks mõttesse ning seejärel olin sunnitud eitavalt vastama.
“Võimaluse andmine seppuku sooritamiseks oleks sellisel puhul liiga suur au. Ta lõpetaks oma elu laeva jäätmete regenereerimissüsteemis ja see oleks suurim häbi, mis ühele laevastiku ohvitserile eales osaks võib langeda,” sain oma küsimusele vastuse.
“Ma tahan, et sa ühest asjast aru saaks, enne kui sa hakkad rääkima Paradise Valley maalahingust ning 527. jalaväebrigaadi saatusest selles lahingus, milles sa osalesid, mida sa nägid, kogesid ning elasid läbi lihtsa jalaväe sõdurina, kes sa siis olid, ja mida sa praegu suudad hinnata jalaväe nooremohvitserina, küll üsna kogenud kaptenina, aga siiski,” arendas kommodoor oma mõtet edasi.
“Mis juhtub, kui kommodoor Alexander Fleming IX sureb? Tema asemele tuleb Alexander Fleming X. Mis juhtub, kui kapten Anton Irv VIII hukkub lahingus? Tema asemele tuleb Anton Irv IX. Mis juhtub, kui 527. või 2634. jalaväebrigaad või ARGOS või SANTA MARIA hävitatakse lahingus? Üksuse lipule pandaks kohuse lõpuni täitmise tunnusena punane triip ning formeeritaks ja õpetataks välja uus 527. või 2634. jalaväebrigaad, ehitataks uus, võimekam ja moodsam laev, mis eskorditaks läbi kosmoseportaalide Perifeeriasse määratud sektorisse, et uus meeskond võiks asuda täitma oma ülesandeid.
Kuid mis juhtub siis, kui Paradise Valleyle visata näiteks kümnekilone antiainepomm? Või näiteks tuhande megatonnine kvasarpomm, ehkki ma ei usu, et meil nii vana rämpsu enam ladudes leidub? Planeedi ökosüsteem saaks rängalt kahjustada, terved piirkonnad või isegi terve planeet muutuks elamiskõlbmatuks. Kuluks sajandeid, võib olla isegi aastatuhandeid, enne kui me suudaks tasakaalu taastada, kui see üldse ongi enam võimalik. Kas me saame endale midagi sellist lubada? Seepärast ohverdatakse pigem kümme diviisi, kui kasutatakse massihävitusrelvi planeetidel, kus leidub hapnikku ja vett,” lõpetas kommodoor oma selgitused kosmosestrateegia kirjutamata reeglite kohta.
“Kuidas armee juhtkond sellesse suhtub? Mulle on alati jäänud mulje, et nad ei hooli millestki muust rohkem kui oma alluvatest. On raske uskuda, et brigaadide ja diviiside ohverdamise kontseptsioon keskkonna säilitamise nimel oleks neile meeltmööda,” avaldasin oma kahtleva arvamuse.
“Tegelikult oli armee see, kes säärase initsiatiiviga umbes viissada aastat tagasi lagedale tuli. Raske öelda, võib olla tuleneb see mitme kollektiivse teadvusega kaastsivilisatsiooni mõjust, kontaktidest ja ka sõdadest, mis meil nendega pidada on tulnud.
Samuti on lahinguarvutid loonud relvajõududes teatud kollektiivse teadvuse elemendi, kuna arvuti võimaldab suhelda kõnet kasutamata. Kui aga suhelda otse, on praktiliselt võimatu valetada. Samuti fikseerib lahinguarvuti automaatselt kõik inimteadvuses toimuva, inimese meelte poolt kogetu ning sensorsüsteemide poolt vastuvõetu oma mällu. Sa ilmselt mõistad, kui tugev distsiplineeriv faktor see on. Tänu sellele on relvajõud saavutanud sellise ühtsuse, millest meie prototüübid, kes võitlesid kaugetel aegadel üksteise vastu, võisid ainult unistada,” kõlas kommodoori sõnades kindel veendumus.
Järsku tegi kommodoor taas ühe oma pealtnäha ettearvamatutest, kuid ilmselt hoolikalt kaalutud teemavahetustest:“Kui palju sa tegelikult ar’ashw’arhanghiritest tead? Ma ei mõtle seejuures isiklikke kontakte ega emotsioone, vaid teaduslikke uurimistöid, mida Relvajõudude Teadus- ja Arendusteenistus on teinud. Oled sa neist mõnda lugenud?”
“See ülisalajane kontor, kus töötavad kõik need Einsteinid, Newtonid, Fermid ja Sahharovid, mis iganes nende number ka parajasti poleks? Mul pole sellistele materjalidele juurdepääsuluba,” andsin lihtsameelse vastuse.
“Oled sa kunagi seda taotlenud? Ma mõtlen ligipääsu ar’ashw’arhanghireid käsitlevatele uurimistöödele?” sain vastuseks sama lihtsameelse küsimuse.
“Ei. Pean ausalt tunnistama, et mul pole kordagi pähe tulnud, et ma võiksin üleüldse sellise loa saada.”
“Oh püha lihtsameelsus! Aga loomulikult pole see sinu, vaid sinu kasvatuse viga. Sulle oleks see luba antud kas või sellepärast, et sa oled üks vähem kui tuhandest võitlejast, kes Paradise Valley maalahingus ellu jäid. Ning kas sa pole kunagi mõelnud, et oma psii-võimete pärast satud sa varem või hiljem selle ülisalajase kontori, nagu sa nimetasid, huviorbiiti?”
“Ausalt öeldes, ei ole. Ma teadsin, et mul on oma kompaniis parimad võimed, nagu ma enne ütlesin, aga ma pole osanud pidada seda millekski eriliseks. Mõtlesin, et mul on head psii-võimed vaid seepärast, et ma olen pidanud neid väga tihti kasutama ja sõjavangis olles olin sunnitud tegema seda kogu aeg ilma lahinguarvutita, mille ar’ashw’arhanghirid loomulikult ära võtsid ning millel käivitus enesehävitusmehhanism.
Minu teenistusülesannete hulka pole kuulunud oma võimete võrdlemine kellegi teise võimetega mingist muust üksusest. Uskuge mind, mul on olnud teenistuses iga päev piisavalt palju tegemist, et oma kohustuste täitmisega toime tulla ning ma olen pidanud väga palju pingutama, et nendega hästi hakkama saada. Mul pole olnud palju aega ega võimalusi millelegi muule keskenduda,” selgitasin kannatlikult.
Arst pugistas millegipärast omaette naerda. Ma ei saanud aru, mis mu jutus naljakat oli.“Ülisalajane kontor,”kordas ta,“kus kogu see kamp, mis iganes nende number ka parajasti poleks, oma ülisalajasi asju ajab. Ma