Paadiga Euroopasse. Viktor Siilats
Читать онлайн книгу.
hakata ei saanud, sest vesi oli alla meetri. Valmistusin juba vendriga allatuult pukseerimisotsa saatma, kui jõudiski kohale piirivalve. Tillukesest kaatrist oli nii palju abi, et oma madala süvisega pääses ta ilusti “Sarnita” poordi. Kuna tol ajal Eesti piirivalve keeli suurt ei rääkinud, siis sai “Jennyst” päästetööde staap, kust koordineerisin raadio kaudu tegevust. Piirivalve asus “Sarnitat” lahti tõmbama, aga jõudu jäi napiks. Siis viis piirivalvekaater minu pukseerimisotsa soomlasteni ja manitsesin tütar Kärti, kelle abikäed tekil otstega mässasid, et ta hoolikalt oma käsi ja jalgu jälgiks ning tõmbamise ajaks varju poeks. Õigetpidi tõmmata ei õnnestunud, mistõttu tõmbasin tagurpidi, riskides sellega, et mõni “Sarnitalt” lahti pääsev metallosa mulle esiklaasi lendab. Aga “Sarnita” oli kinni mis kinni! Siis tekitasime aheliku: mina tõmbasin piirivalvet ja piirivalve tõmbas “Sarnitat”. Sellisel muinasjutulisel moel pääses raske alus lõpuks liikuma. Vigastusi polnud ja laev suutis omal jõul liikuda, seega polnud rahvast evakueerida tarvis ja piirivalveeskordi saatel jõudiski “Sarnita” turvaliselt Haapsallu. Hiljem on soomlasest kapten kuuldavasti käinud mind korra viskipudeliga otsimas, aga sinna see jäigi.
EESTI LIPP LAEVAAHTRIS
Paljudele lugejatele tuleb ehk tänapäevalgi üllatusena, et Eesti lipp ei lehvi mitte ainult Pika Hermanni tornis, Kadrioru lossi fassaadil, oma kinnistul ja koduõuel, vaid ka laevaahtris. Laevadel on nimelt õigus, aga ka kohustus kanda Eesti lippu. Nii pisike kalapaat, uhke purjekas kui ka suur reisilaev kannavad Eesti lippu ning seda reguleerib laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (LLLRS).
Olgu kohe öeldud, et erinevalt muu maailma reeglitest käsitleb see seadus peamiselt laevaomanike kohustusi. Ainsaks õiguseks jääb õigus kanda Eesti lippu, kusjuures arusaamatuks jäävad asjaolud, milleks lippu kantakse ja mida see lipp siis õieti annab. Rahvusvahelises praktikas käsitletakse seevastu laeva selle riigi territooriumina, mille lipu all laev sõidab. Juba nõukogude ajal liikusid jutud, kuidas vene meremehed hüppasid sadamates välisriigi lippu kandvale laevale, palusid seal poliitilist varjupaika ja saidki selle. Väidetavalt onUSAlippu kandvas laevas sündinu automaatseltUSAkodanik, rääkimata rahvusvahelisest tavast, kus laevakaptenil on sisuliselt notari- ja perekonnaseisuameti õigused – ta võib registreerida sünde ja vormistada abielusid, kusjuures selline abielu võib kesta koguni kauem kui laevareis ise.
EESTI LIPP JA MAKSUSOODUSTUSED
Poolpidusena sündinud seadus (lllrs) sattus otsekohe vastuollu juba kehtiva meresõiduohutuse seadusega ja tekitas Eestisse kaks registrit: väikelaevaregistri ja laevaregistri. Viidates seaduste omavahelisele vastuolule, sundisid veeteede ameti ametnikud üle 12 meetri pikkuseid väikelaevu kas laevaregistrisse või siis välisriigi lipu alla. Seda põhjendati asjaoluga, et laevaregistrisse kantud väikelaev (huvi- ja lõbusõidulaev) saab kompensatsiooniks vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele (kms) käibemaksuvabastuse. Asjaolu, et laevaregister polnud veel loodudki ning võib-olla väikelaevnik sooviks riigile siiki käibemaksu maksta ja väikelaevaregistrisse pääseda, ei lugenud toona midagi. Ja tõepoolest, laevad on mingitel salapärastel põhjustel olnud alati käibemaksuvabad, vist seetõttu, et nad on väga kallid. Eestis kehtinud käibemaksuseaduse 1993. aasta redaktsioon sätestas, et laev pole kaup, mistõttu seda ei saanudki käibemaksuga maksustada. Alles kms-i hilisem, 2001. aasta redaktsioon muutis ka laeva kaubaks, mis sellegipoolest oli ja teatud juhtudel on ka praegu vabastatud käibemaksust.
Kogu maailmas kehtib praktika, et laevu registreeritakse selle maa lipu alla, mis paremaid tingimusi pakub. Sõltumata laeva ja tema omaniku tegelikust asukohast, rahvuslikust kuuluvusest, kodakondsusest jne. Millegipärast konkureerivad riigid omavahel: kes oma lipu alla rohkem laevu saab.
Laeva laevaregistrisse kandmine toimub samal ajal, kui kohtunik laeva kinnistab, ning on sama vaevarikas protseduur kui kinnistu kinnistamine, kuid annab laevaomanikule võimaluse koormata oma laeva sarnaselt kinnistuga laenudega ning seada laenuandja kasuks hüpoteeke.
Mingist hetkest alates hakkas aga kohtute juures peetav laevaregister isegi toimima ning lubatud käibemaksusoodustus tasus registreerimisvaeva ja võimaldas teha julgemaid investeeringuid üha suurematesse laevadesse. Seevastu väikelaevaregister kiratses raha- või arvutioskuse puudumisel veeteede ameti ruudulises vihikus nii kaua, kuni see siirdati autoregistrikeskuse arvutitesse.
EUROOPA KÄIBEMAKSUTÕEND
Euroopa väikelaevad ehk huvi- ja lõbusõidulaevad on olnud pikka aega ja väga selgelt käibemaksustatud, mistõttu Euroopas ei nõuta nende kaptenilt ei juhi- ega ka registreerimistunnistust, vaid käibemaksu tasumise või käibemaksuvabastuse tõendit. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu laienesid needsamad nõuded automaatselt ka Eesti lipu all sõitvatele laevadele ja väikelaevadele. Kade Soome toll varitses Eesti laevnikke juba päevi enne Eesti ühinemist el-iga, nõudes käibemaksutõendi ettenäitamist ja ähvardades laevu arestiga. Euroopa Liidu seaduste kohaselt võisid kolmandate riikide lipu all (nende hulka kuulus enne ühinemist ka Eesti) sõitvad laevad Euroopa vetes siiski takistamatult viibida ja seda kuni 18 kuud järjest. See (konkurentsi)eelis kehtis Eesti laevadele el-iga liitumiseni, kuid nüüd peaks olema ka Eesti laevaomanikul ette näidata käibemaksu tasumise või sellest vabastamise tõend. Seda tõendit tuleks tegelikult nõuda ka kõigilt Eesti vetes viibivatelt Euroopa Liidu alustelt, sealhulgas soomlastelt. Seda siiski ei tehta ning ka käibemaksutõendi vajalikkusest Euroopa vetes sõitmiseks meil kuigipalju ei räägita. Mõningatel juhtudel on laevnikel olnud abi laeva impordi tollideklaratsiooni (sad) esitamisest, kuid tihtipeale ei ole laeval sellist deklaratsiooni olemaski, sest kui laev läks tehasest otse kaugetesse välisvetesse, siis pole seda mitte mingil juhul olnud võimalik Eestisse importida ehk Eesti tollipiiril tolliametnikele ette näidata. Samas ei kohusta mitte ükski kehtiv seadus laevaomanikku Eesti lippu kandvat ja Eesti kohtuniku kinnistatud laeva Eestisse importima. Eriti absurdne oleks importida laeva, mis viibib Eestis ajast, mil laev ei olnud käibemaksuseaduse mõistes kaup. Seoses Euroopa Liitu astumisega jäi enamikul juhtudel ära see totter olukord, kus Eesti lipp oli otsekui maksulõks. Tänasel päeval piisab, kui näidata ette Euroopa Liidu ettevõtte arve ja selle põhjal käibemaksu tasumine. Vaid väljaspool Euroopa Liitu valmistatud väikelaevadega on neid sealt maalt otse ostes probleeme. Käibemaksu tasumise või vastava võlgnevuse puudumise tõendit on aga tänapäeva maksu- ja tolliametist isegi võimalik saada. Mis aga puutub Eesti lippu laevaahtris, siis peaks Eesti vähemalt selles osas oma silmad häbist maha lööma või siis laenuks saadud lipu Eesti üliõpilaste seltsile tagastama, sest seda lippu pole suudetud väärikalt kohelda.
KUIDAS MINUST SAI SALAKAUBAVEDAJA
Olen ettevõtja, kelle tegevusala on muuhulgas väikelaevandusega seonduv. Minu ettevõtted ei maksa ümbrikupalka ja lisaks mu firmade makstavale tasun isiklikult nii tähelepanuväärseid summasid, et mõned aastad tagasi saatis maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe mulle igal aastal õnnitluskirju, et kuulun Eesti suurimate maksumaksjate hulka.
Oma väikelaevaäri olen üles ehitanud autoäriga samal põhimõttel: kliendid saavad proovilaevaga ehk demonstraatoriga teha proovisõitu ja seejärel otsustada, millise laeva nad endale tellivad.
Kevadel 2003 valmis Inglismaal proovilaev nimega “Jenny”. Selle asukohaks pidi saama Göteborg Rootsis, seda oma geograafilise läheduse, jäävabade vete kui ka seetõttu, et mul on sealkandis äripartnereid, keda tasub sõidutada.
Göteborgile lähenedes sattus “Jenny” tormi, mille pärast lendas eest tüürpoordi vööriilluminaator. Vaatamata suurele hulgale mereveele, mis vööri kaudu laeva sisse voolas, õnnestus mul laev ohutult sadamasse juhtida. Valmistajatehas möönis, et illuminaator peab tormis vastu pidama, ning nõustus katma kahjud. Garantii teostajaks sai üks minu Eestis asuvatest ettevõtetest.
WELCOME TO ESTONIA
Eesti merepiiri ületamisel heiskas madrus laeva masti kollase Q-lipu, mis on rahvusvaheline lipusignaal el-i ja mitte-el-i maade vahel liiklemiseks, ning tähendab, et soovitakse tollivormistust.
Aastal 2003 ei olnud Eesti veel euroliidu liige. Lähenedes Lehtma sadamale Hiiumaal, kutsusin raadiojaama kaudu tolli ja piirivalvet, kuid keegi ei vastanud.
Lehtmasse jõudsime pimedas