Tagasiside töötajate arendamisel. Kristel Jalak
Читать онлайн книгу.
suuremaid jõupingutusi kui madalamad.
3. Eesmärk toidab püsivust ja järjekindlust.
4. Eesmärgi seadmine aktiviseerib teadmised ja kogemused, mis aitavad olukorraga toime tulla.
Arendav eesmärk peaks olema juhendatavale jõukohane ja samal ajal parajat pingutust nõudev. Rakendub optimaalsuse printsiip: eesmärk on arendav ja selle saavutamine rahulolu tekitav vaid siis, kui selle raskusaste on vastavuses inimese võimetega.
• liiga rasked eesmärgid tekitavad abitust ja käegalöömist;
• liiga kerged eesmärgid vähendavad huvi.
On mitu “valemit” arendavate eesmärkide formuleerimiseks. Tuntuim neist on SMART, kuid ka PURE- ja CLEAR-akronüümid on levinud, ehkki tõlkimisel eesti keelde läheb kaduma suur osa sõnamängust.
SMART
S SPECIFIC. Spetsiifiline. Kas püstitatud eesmärk on konkreetne? Lubadus: “Hakkan heaks” ei vasta spetsiifilisuse nõudele, küll aga: “Õpin ära kiirlugemise”.
M MEASURABLE. Mõõdetav. Kas püstitatud eesmärki on võimalik mõõta? Lugeda kokku, kaaluda, arvutada protsenti või väljendada tulemusi muul viisil arvuliselt?
A ACHIEVABLE. Saavutatav, jõukohane, võimalik. Mitte teoreetiliselt, vaid konkreetse inimese võimeid, olemasolevaid tingimusi ja vahendeid silmas pidades. Eesti keeles kasutatakse siin sõna “aktsepteeritud” tähenduses kokkulepitud või kooskõlastatud.
R RESULT-ORIENTED. Tulemustele orienteeritud. See tähendab, et eesmärk käib lõpptulemuse, mitte selle saavutamiseks vajalike tegevuste kohta. Eesti keeles öeldakse “realistlik”, mis käib pigem eelmise punkti kohta.
T within a TIME FRAME. Ajaraamides, tähtajastatud. Näiteks on selle raamatu kallal töötades minu eesmärgiks kirjutada valmis ja anda kirjastusele 15. jaanuariks 160 000–210 000 tähemärgist koosnev arendavat tagasisidestamist õpetav käsikiri.
Nüüd võiks vaadata, kas see püstitatud eesmärk vastab ka järgmistele reeglitele:
PURE
P POSITIVELY STATED. Positiivselt sõnastatud. Hea eesmärk ütleb, kuhu tahetakse jõuda, mitte seda, mida tahetakse vältida.
U UNDERSTOOD. Mõistetud. Kas te mõistate täielikult oma eesmärki, meetodeid selle saavutamiseks ja tulemusi, mille poole püüdlete?
R RELEVANT. Relevantsus, asjakohasus, ka olulisus. Hea eesmärk sobib teie ellu ja on tähtis.
E ETHICAL. Eetiline. Hea eesmärk võiks olla moraalne ja aus.
CLEAR
C CHALLENGING. Väljakutsuv. Hea eesmärk nõuab parajat pingutamist, vastasel juhul pole see arendav ega huvitav.
L LEGAL. Seaduslik. Eeldatavasti ei soovi te püstitada seadusega vastuollu minevaid eesmärke. Kontrollige igaks juhuks siiski üle, kas teie püstitatud eesmärki saab realiseerida nii, et ükski õigusakt ei saaks riivatud?
E ENVIRONMENTALLY SOUND. Keskkonnasõbralik. See mõõde muutub järjest olulisemaks. Miks mitte kontrollida oma eesmärke ka selles valguses.
A APPROPRIATE. Kohane. Kas see on ikka asi, millele tahate keskenduda. Kui mitte, siis miks?
R RECORDED. Salvestatud, fikseeritud, paberile pandud. Mitte ainult eesmärk ise, vaid ka tegevused selle saavutamiseks. On need teil märgitud tööde loetellu, kalendrisse, meeldetuletusprogrammi või mis iganes viise te aja- ja energia planeerimisel kasutate?
Nendele akronüümidele vastavate sõnastuste formuleerimisel võite olla kindlad, et seate eesmärke, mis on piisavalt selged, konkreetsed ja detailsed, nii et neid saab edukalt kasutada plaanide koostamiseks ja neid ellu viia.
Eesmärgi seadmisel on oluline, et selle “omanik” oleks juhendatav. See tähendab, et eesmärgi püstitamine on just tema, mitte aga juhendaja ülesanne. Kui juhendatav siin kimpu jääb, saab juhendaja teda aidata küsimustega ja sõnastuse lihvimisega. Eesmärkide etteütlemine aga ei ole vähimalgi määral juhendatava huvides.
III Kogemus
Nüüd saab teooriast praktika. Juhendatav sooritab ise ülesannet. Juhendaja osa on jälgida, uurida ja hinnata ning anda vajadusel täiendavaid juhtnööre või soovitusi. Oluline on:
• panna tähele, kus juhendatavatel probleemid tekivad;
• uurida, miks see nii on – alles siis pakkuda oma ideid;
• mitte tuua sisse liiga palju uut informatsiooni.
Selgete juhtnööride andmine
See on juhendamise selles etapis ülioluline ja samal ajal paljudele inimestele kõige rohkem raskusi valmistav osa. Soovitan katsetada sellist skeemi:
1. See siin on olukord, millega me praegu minu meelest silmitsi seisame. Situatsiooni, sündmuste või muudatuste kirjeldamine tagab selle, et juhendaja ja juhendatav näevad probleemi ühtemoodi. Te tahate teda teavitada sellest, miks tal tuleks tähelepanu teravdada ja mis seosed siin peituvad.
2. See siin on asi, mida meil minu arvates tuleks teha. See on põhimõtteliselt korraldus tegutsemiseks. Esimesel korral öelduna võib see olla sõnastatud lühidalt, hiljem, kui juhendataval on aimu üldpildist ja juhendaja kavatsustest, saab rohkem seletada.
3. See siin on põhjus, miks seda tuleks teha. Eesmärgi ja põhjuste selgitamine. Kui juhendajal on ettekujutus, milline peaks välja nägema lõpptulemus, siis praegu on koht selle kirjeldamiseks.
Eesmärk erineb olukorra kirjeldusest – see on ülesande siht, viis, kuidas juhendaja tahab olukorda lahendada.
4. See siin on asi, mida me peaksime silmas pidama. Eriasjaolud, kui neid on, vajavad selgitamist. Alati ei ole vaja seda punkti kasutada, kuid kui ülesannet täites võib tekkida ennustatavaid probleeme, siis saab juhendatav selleks valmistuda.
5. Nüüd räägi minuga. See on tagasiside koht juhendajale ja see on ülioluline! Te peate juhendatavale andma võimaluse esitada küsimusi, et olla kindel, kas ta on oma rollist ja ülesandest õigesti aru saanud.
Hea juhendaja lähtub juhiste andmisel juhendatava tasemest. Seetõttu ei ole ala parimad eksperdid tingimata ka head juhendajad. Vahel ei suuda nad enam laskuda juhendatava tasemele ja olla talle arusaadavad. Võib juhtuda, et ei piisa ühekordsest juhiste andmisest, vaid neid tuleb korrata ja kohandada:
• näidake ette ja kommenteerige samal ajal oma tegevust;
• arutlege, mis võib valesti minna, ja tooge välja võimalikud ohumärgid;
• paluge juhendataval harjutades valjusti mõelda;
• laske juhendataval endal juhendada;
• tegelege korraga mitte rohkem kui 2–3 arendamist vajava kohaga.
Arvestada tuleb juhendatava vastuvõtuvõimet. Kui kumbki osapool on tüdinud, jätke juhendamine selleks korraks katki.
IV Tagasiside
Juhendaja annab soorituse kohta tagasisidet, kirjeldab, mida ta märkas, nii positiivset kui ka negatiivset. Alustada tuleks positiivsest, isegi, kui seda on vähe. Tunnustamine on oluline, kuid seda ei tohiks asendada ülemäärase kiitmisega, “moosimisega”. Ülevoolav üldine kiitmine, eriti veel teiste juuresolekul, võib kõlada patroneerivalt ja mõjuda juhendatavale demotiveerivalt.
Negatiivsetest aspektidest rääkimine on ka väga oluline. Seda osa ei tohiks vähendada ega pehmendada, kartuses juhendatavale haiget teha. Küll tuleks aga jälgida konstruktiivse tagasiside põhimõtteid ja hoiduda lahmivast kriitikast.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».