Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast. Leif G. W. Persson
Читать онлайн книгу.
ütles Lisa Lamm ja istus.
„Paranda mind, kui ma eksin,” ütles Holt, samal ajal kui ta avas ühe kaustadest, mis ta laual lebasid, „aga mul on tunne, et sa tahad minuga rääkida minu kolleegist Evert Bäckströmist, juurdluse juhist, ja kui sind huvitab, kuidas ta selleks sattus, siis on see minu otsus. Bäckström on siin minu juures nüüd neli aastat raskete vägivallakuritegude osakonnas töötanud ja just see osakond tegelebki mõrvadega. Ma ei näinud põhjust seda muuta.”
„Kuidas siis läinud on ka?” küsis Lisa Lamm sõbralikult naeratades.
„Nendel aastatel, kui ta minu juures on töötanud, on ta juhtinud kaheteistkümne mõrva eeluurimist ja lahendanud neist üksteist. Viimase kõigest nädala eest, nii et selle pärast ei pea sa muretsema.”
„Ei, ma olen aru saanud, et ta on väga tõhus. Mind teeb rahutuks see, et tal on varem meie ohvriga pistmist olnud, mille tõttu ei pruugi ta paista erapoolik. Thomas Eriksson oli ju see, kes Afsan Ibrahimi kaitses, kui teda süüdistati koos vanema venna Farshadi ja selle jubeda tegelasega, kelle nimi mul kunagi meelde ei tule … Bäckströmi mõrvakatses tema enese kodus …”
„Hassan Talib,” pistis Holt vahele. „Sa mõtled Hassan Talibit, ta oli vendade Ibrahimide nõbu ja nende palgamõrvar, kui jääda truuks õhtulehtede kirjeldustele.”
„Täpselt,” ütles Lamm. „See ta oli jah. Kui ma valesti ei mäleta, siis toimus see millalgi varasuvel … neli aastat tagasi.”
„See oli 29. mai õhtul,” nentis Holt. „Kohut peeti sama aasta septembris ja ainsana esitati süüdistus Afsan Ibrahimile. Nagu sa ka kindlasti tead, sai tema vanem vend Farshad surma, kui proovis põgeneda Karolinska haiglast, kus tal raviti kuulihaava, mille ta oli saanud seoses Bäckströmi mõrvakatsega. Lasi käed lahti ja kukkus kuue korruse jagu otse vastu maad, kui proovis haiglasse sisse smugeldatud köie abil aknast välja ronida. See oli muide nädal pärast Bäckströmi ründamist. Samal päeval kui Farshad proovis põgeneda, suri Hassan Talib opilaual peavigastustesse, mis ta Bäckströmi rünnates saanud oli. Ainsana jäi sellest kambast ellu keskmine vend Afsan, kes oli teised autoga Kungsholmenile, Bäckströmi maja juurde sõidutanud. Tema üles ei läinud, vaid võeti kinni, kui ta maja ees autos ootas. See toimus umbes samal ajal, kui toas tulistamiseks läks. Nagu sa kindlasti tead, me jälitasime neid ja politseinikud jõudsid Bäckströmi korterisse kõigest paar minutit pärast toimunut. Talib lebas teadvusetult Bäckströmi elutoa põrandal. Kui ta oli proovinud Bäckströmi tulistada, oli Bäckström ta pikali virutanud ja Talib oli kukkunud nii õnnetult, et lõi kolju vastu Bäckströmi diivanilauda puruks. Bäckström tulistas Farshadi põlve alla, kui too tegi katset teda pussitada. Kõik üksikasjad on siin kaustas. Ka kaks uurimist, mille sisejuurdlus tegi. Kus muide mõistetakse … nagu sa ka kindlasti tead … Bäckström kõikides punktides õigeks. Ta käitus igati määrustepäraselt.”
„Jah, ma olen kõigest sellest kuulnud,” ütles Lisa Lamm ja lükkas tagasi paberikausta, mille Anna Holt oli tema ette tõstnud. „Mind paneb muretsema see, mis toimus kohtuistungiga seoses. Afsani väitel läksid nad Bäckströmi juurde koju ju selleks, et talle pistist anda. Mitte et teda ära tappa. Bäckström pidi saama altkäemaksu, ta oli vendade Ibrahimide palgalehel.”
„Selgitus, mille kohus tunnistas ebausutavaks ja lükkas ümber,” tõdes Holt. „Ja mingit raha ju ei leitud, kuigi politsei jõudis kohale praktiliselt samal ajal, kui kõik toimus.”
„Jah, seda küll,” ütles Lisa Lamm. „Muidugi kummutas kohus Afsani versiooni, aga samal ajal ei nõustunud nad teda ka mõrvakatsele kaasaaitamises süüdistama. Öeldakse, et ei saa välistada, et Afsani teada toimus kõik nii. Et nad olid seal selleks, et Bäckströmile pistist anda, mitte et teda tappa. Süüdi mõisteti ta ju üksnes väiksemates kuritegudes, kokku sai ta kaheksateist kuud vanglat. Ennekõike sellepärast, et tema valduses oli kümme grammi heroiini, kui nad ta tänaval kinni võtsid. Kõiges olulisemas süüdistus läbi ei läinud. Oleks ta süüdi mõistetud, oleks ta võinud saada eluaegse.”
„Nojaa,” ütles Holt. „Mõrvakatse süüdistuses õigeks mõistmise kohta väidab kohus, et ei leidu piisavat tõestust faktile, et ta oli teadlik plaanist, nagu oleks tegelik eesmärk olnud Bäckströmi mõrv. Aga muidugi, Thomas Eriksson tegi head tööd. Samamoodi nagu tal Afsanisuguste kaitsmisel ikka kombeks. Vaidlusta ohvri väited ja pillu teda poriga, nagu jaksad. Olen kohtus istunud ja teda kuulanud, et sa teaks.”
„Ma sain aru, et kohtuprotsess kujunes üsna räpaseks. Ise ma küll seal ei olnud, aga …”
„Mina olin seal, nagu ma just ütlesin,” katkestas teda Holt, „ja Bäckströmile valati täiesti asja eest ja teist taga soppa kaela. Tõepoolest. Lisaks pidi ta läbi tegema veel ühe sisejuurdluse, kus ta samamoodi kõikides punktides õigeks mõisteti. Jõudsin Bäckströmi juurde kõigest paar tundi pärast juhtunut. Kriminalistid otsisid kogu tema korteri läbi ja mul on väga raske uskuda, et ta oleks jõudnud paarsada tuhat sularahas ära peita, nagu advokaat Eriksson ja tema klient väitsid.”
„Jah, erilises vaimustuses advokaat Thomas Erikssonist ta vist ei olnud.” Lisa Lamm naeratas seda öeldes.
„Ega jah, aga selle poolest ei ole ta politseis sugugi ainuke. Kui selline tingimus seada, siis ei saaks me üleüldse uurimisrühma kokku. Peaaegu kõik politseinikud, kellega sa räägid, on sügavalt veendunud, et advokaat Thomas Eriksson oli veel suurem suli kui need, keda ta kaitses.”
„Ma ei oleks osanud ise seda paremini sõnastada,” ütles Lisa Lamm. „Erapoolikuse küsimus kenasti kokku võetud.”
„Muidugi, see on medali üks külg. Teine on see, et Bäckström lahendab selle sulle ära. Juba praegu on ta enam kui kindel, et mõrvani viis ohvri enda kriminaalne tegevus ja et küll ta selle varsti ette näitab. Kõige vähem pead sa muretsema sellepärast, et see lahendamata juhtumiks jääb. Bäckströmi maailmas on see maffiamõrv.”
„Mis probleemi just ei pisenda.”
„Seda küll,” vastas Holt. „Aga võrreldes selle tormiga, mis puhkeb siis, kui sa üritad Bäckströmi mõne teise komissari vastu välja vahetada, on see kõigest õrn briis. Mõtle järele, Lisa,” ütles Holt. „Bäckström on legend, ja kui sa tema maha võtad, saad terve Rootsi politsei endale kraesse. Rääkimata tavalistest inimestest. Rootsi rahva oma Eastwood,” lõpetas Holt leebe naeratusega.
„See ei paista tõesti mõistlik.” Lisa Lamm noogutas. „Tead mis?” Ta naeratas Holtile.
„Ei tea.”
„Ma juba peaaegu ootan temaga koos töötamist. Inimene, mees, legend.”
„Õnn kaasa,” ütles Holt kõvera muigega.
23
Esimene uurimisrühma koosolek ja täpipealt kell kaksteist astus kriminaalkomissar Evert Bäckström suurde koosolekuruumi, võttis laua otsas istet, tervitas kõiki ja andis sõna Annika Carlssonile, kes oli tema asetäitja.
„Palun, Annika,” ütles Bäckström, nõjatus seljatoele, kohendas ennast ja põimis sõrmed kõhul vaheliti, lastes pilgul üle kokkutulnute libiseda. Üldjoontes samasugune vaimupuudega laiskvorstide kari nagu tavaliselt, ometi peaks see olema tema elu parim päev, mõtles Bäckström. Ainus valguskiir teda ümbritsevas pimeduses oli tema enda väike Jenny, kes oli musta pluusi asemel punase selga pannud.
„Aitäh,” vastas Annika Carlsson noogutades. „Meil on uurida mõrv ja lähteandmed on järgmised. Ohver on advokaat Thomas Eriksson, nelikümmend kaheksa aastat vana, üksik, lasteta ja vaevalt kellelegi siinviibijatest tundmatu. Ta tapeti oma kodus Brommas, Ålstensgatan 127. Tõenäoliselt eile õhtul, surma põhjustas kohtuarsti esialgse vaatluse põhjal löök tömbi esemega vastu pead. Motiiv on teadmata, aga seni ei räägi küll miski selle poolt, et tegu võis olla röövi või sissemurdmisega, mis läks luhta. Kes seda tegi või tegid, tulebki nüüd välja uurida. Sellepärast me siin istume, kui kellelgi küsimus peaks tekkima.”
Annika Carlsson tõstis pilgu oma paberitelt ja noogutas kokkutulnutele.
„Mis