tü hi tas ku ja

      kau nid od rad õit se vad

      met roo ga ko ju

      Tühi tasku, ja

      kaunid odrad õitsevad.

      Metrooga koju.

      all maa raud tee on

      ü li malt jaa pan lik rong

      kir sid ja ku rud

      Allmaaraudtee on

      ülimalt jaapanlik. Rong,

      kirsid ja kurud.

      ka ra ma ei või

      töö le ping ja röö bas tee

      sü da mest lä bi

      Kara-ma-ei-või,

      tööleping! Ja rööbastee

      südamest läbi.

      me re me he hirm

      vihm putz ja u du ja me

      re mees ei kar da

      Meremehe hirm:

      vihm, putz ja udu. Ja me

      remees ei karda.

      üh te lau lu ta

      haks laul da üh te ai nu

      kest mis kui vä gev

      Ühte laulu ta

      haks laulda, ühte ainu

      kest, mis kui vägev-

      kee ru ta len nu

      kee ru ta len nu ta li

      kee ru ta len nu

      Keeruta, lennu-

      Keeruta, lennuta li-

      Keeruta, lennu-

      ham bad ha ju vad

      suu pil li öi ses kõ mas

      hea ham bu tu blues

      Hambad hajuvad

      suupilli öises kõmas.

      Hea hambutu blues.

      va na koo li mees

      ernst pe ter son sär ga va

      va na koo li mees

      Vana koolimees

      Ernst Peterson Särgava:

      vana kooli mees.

      i gal hom mi kul

      o ga õu na suu ru seks

      pais te tab päi ke

      Igal hommikul

      ogaõunasuuruseks

      paistetab päike.

      hi pid on lah ti

      koe rad on kin ni

      pa ra diis pais tab

      Hipid on lahti,

      koerad on kinni.

      Paradiis paistab!

      kin gi mul le märk

      mik jür gen roos te ta han

      ka luu le ta da

      Kingi mulle märk

      mik, Jürgen Rooste! Tahan

      ka luuletada!

      Paldiski pool sajab vihma

      ja udud on ausad.

      Detsembrikuuks jäätub see kõik.

      Vahel ei jäätu kaa.

      Nõnda ka inimesed – vihm

      koma udu.

      Detsembrikuuks jäätuvad kõik.

      Vahel ei jäätu kaa.

      Isegi kui ei sajaks, sajaks

      vihmake mõtetes.

      Detsembrikuuks läheks jäässe.

      Vahel ei läheks kaa.

      Detsembrikuus sajab vihma,

      teinekord isegi rahet.

      Eestlane kes on detsembris?

      Mõnikord isegi ma.

      Nii me mühinal läheme,

      Rock ja Roll.

      Kõrvaltoas tümiseb lapsukese melovalik.

      Kõrvade vahel on hõre ja mäletamatu.

      Ometi kutsuvad valged laevad endaga kaasa,

      kui sadamas käime ja oleme.

      Kas või karaoketuurile minna

      või lihtsalt korraks naaberlinna.

      Rock ja Roll, kumbki ammu ei rokkinud.

      Mõlemad mereäärsetes kodudes tüdinud

      ühest kui teisest.

      Haigutanud ja adunud – elu on mujal ja

      meie juba peaaegu surnud. Miks küll?

      Rockist on puudu ja rollist vast ka.

      Aga kuidas nad tagasi saada?

      Käigukast jupsib ja kodus on katuseparandajad.

      Poisid, persik on majas.

      Klubi oli kinni ja klubikaart oli kinni

      ja pangakaart oli kinni ja pank oli muidugi kinni.

      Mõte jooksis kinni ja selle lõime ka kinni, et

      me kunagi kinni ei lähe; ja siis meid pandi.

      Muidugist.

      Mõte ei läinud kinnis lahti, aga kõht läks küll ja

      arestimaja akna palusime lahti teha ja Lahti

      sõbrad helistasid, et diil käib ja oodake ja

      et nemad juba maksavad ja läksidki uksed lahti,

      nigu naksti.

      Taskud olid tühjad ja nendel olid täis ja siis me

      tasakaalustasime. Tühjad pudelid jätsime avalikku.

      Avalikku kohta, jah, tühjade taskutega inimesed

      korjavad nad, tühjad, ära ju. Me korjame taskutest.

      Siuh, sahahh.

      Pisnest